1 aasta rasvasisaldus. Miks piimatootjad piima rasva- ja valgusisaldust ei suurenda?

Eesti Tõuloomakasvatus, Köögivilju saab pakkuda ka keedetult või aurutatult salatites või supis, aga kõige väärtuslikumad on värsked puu- ja köögiviljad. Lehmapiima asemel on soovitatav anda piimajooke, näiteks Aptamil 4 Kindermilch, Aptamil 5 Kindermilch, kuna need on rikastatud koostisosadega, mida lapse toidus tavaliselt piisavas koguses pole: raud, tsink, jood, vitamiinid ja küllastumata rasvhapped. Kui piima rasvasisaldus aga ka valgusisaldus jätkab vähenemist, siis Eesti ja EL-i keskmise piima kokkuostuhinna erinevus suureneb. Last tuleb suunata sööma täisteraleiba, tatart ja täisteraputru. Kolmas tegur on söötmine, eelkõige põhisööda, st silo kvaliteet ja söödaratsioonide tasakaalustatus.

Kontakt Kuivaine mõju väärtusahela osapooltele ja hinnastamise analüüs Eesti keskmine piima kokkuostuhind oli Selle näitaja poolest oli Eesti EL-s Seejuures pole märgata, et vahe märkimisväärselt väheneks.

Kuivaine mõju väärtusahela osapooltele ja hinnastamise analüüs

Eesti keskmine piima valgusisaldus oli Eesti keskmine piima rasvasisaldus oli Keskmine piima rasvasisaldus on Eestis vähenenud alates Eesti viimase 18 aasta statistika näitab, et samal ajal kui keskmine piimatoodang on suurenenud, on piima rasvasisaldus vähenenud. Kõrgema keskmise piimatoodanguga karjades on piima rasvasisaldus enamasti madalam.

Sellest tulenevalt on levinud arvamus, et kõrge piimatoodanguga käib kaasas madal piima rasvasisaldus. Seega on võimalik ka kõrge keskmise piimatoodangu juures saada Eesti oludes suhteliselt suure rasvasisaldusega piima.

Väikelaste söömise ABC vanuses 1 kuni 3 aastat

Jooniselt 1 selgub, et perioodil on Euroopa nendes piimandusriikides, millega Eesti piimandussektorit sagedamini võrdleme keskmine piimatoodang suurenenud. Ka summaarne rasva- ja valgusisaldus 1 kg piimas on suurenenud kõikides neis riikidest, välja arvatud Eestis ja Lätis. Kõikides teistes võrdlusalustes riikides on samaaegselt suurenenud nii piima summaarne piima rasva- ja valgusisaldus kui keskmine piimatoodang lehma kohta. Joonis 1 aasta rasvasisaldus. Keskmine piimatoodang ning summaarne piima rasva- ja valgusisaldus Eestis ja valitud EL riikides Allikas: A.

Joonisel 2 on esitatud piima rasva- ja valgusisaldusega korrigeeritud ECM [1] piima kogus 1 kg toorpiima suhtes ja vastava riigi keskmine piima kokkuostuhind Kui võrrelda Eesti keskmist kokkuostuhinda Saksamaa omaga, siis arvestades Eesti piima rasva- ja valgusisaldust ei ole realistlik, et piima kokkuostuhind Eestis oleks sama, mis Saksamaal.

Sportlase toitumise kaalulangus

Kui piima rasvasisaldus aga ka valgusisaldus jätkab vähenemist, siis Eesti ja EL keskmise piima kokkuostuhinna erinevus suureneb.

Joonis 2. Energia korrigeeritud piim ECM toorpiima kg suhtes ning keskmine piima kokkuostuhind EL liikmesriikides Kui Eesti piima rasvasisaldus suureneks 0,1 protsendipunkti võrra, siis Peamiselt suureneks piima rasvasisalduse suurenedes või toodang.

Väikelaste söömise ABC vanuses 1 kuni 3 aastat – parilasteaed.ee

Kui 1 aasta rasvasisaldus piima rasvasisaldus oleks 0,1 protsendipunkti suurem, siis Piima valgusisalduse suurenemisel suureneks juustu v. Seega mõjutab iga 0,1 protsendipunkti rasva- ja valgusisaldust piimatööstuste toodangu väärtust mitme miljoni euro võrra.

Uku Suviste - The Lucky One - Estonia 🇪🇪 - National Final Performance - Eurovision 2021

Piimatööstuste toodangu väärtuse kasv on aga üheks peamiseks piima kokkuostuhinna suurenemise eelduseks. Kui potentsiaalne toodangu väärtuse kasv 0,1 protsendipunkti rasva- või valgusisalduse kohta ulatub miljonitesse eurodesse, siis miks piimandussektor seda väärtust ühiselt luua ei suuda? Üheks peamiseks põhjuseks võib pidada Eestis aastaid kasutusel ja kaalulangus piima kokkuostuhinna kujunemise mudelit, milles baasilistest näitajatest madalama või kõrgema rasva- ja valgusisalduse eest tehtavad piima kokkuostuhinna maha- või juurdearvamised ei peegelda piimarasva ja —valgu tegelikku turuhinda.

Eestis aastaid kasutusel olnud piima kokkuostuhinna mudelis on rasva eest tehtav juurde- või mahahindlus umbes kümme korda rasva turuhinnast madalam ja valgu eest tehtav juurde- või mahahindlus umbes kaks kuni neli korda valgu turuhinnast madalam. Kuna senine piima kokkuostuhinna mudel on väärtustanud piima kogust, siis on piimatootjatel pikka aega puudunud majanduslik stiimul selleks, et piima rasva- ja valgusisalduse säilitamiseks või suurendamiseks midagi ette võtta.

Parim rasva poletusseadmed jätta välja Balti riigid, siis kõikides teistes joonisel 1 toodud riikides maksavad piimatööstused piimatootjale sisuliselt tarnitud piimarasva- ja valgu koguse eest ning piimarasva ja —valgu hind peegeldab piimatoodete nt või ja lõssipulber turuhindade muutust ning muutub vastavalt sellele, kuidas piimatoodete hinnad muutuvad.

Teisisõnu, teistes riikides on kasutusel 1 aasta rasvasisaldus kuivainel põhinev ning piima kuivainet väärtustav piima kokkuostuhinna mudel, mis annab piimatootjale selge signaali selle kohta, mida väärtustavad piima ja piimatoodete juures piimatööstus ja tarbijad.

sugelus kogu ja kaalulangus

Selle temaatikat aruteludes võib sageli kohata piimatootjate seisukohta, et piima rasva- ja valgusisalduse suurendamiseks tuleb piimatootjatel hakata keskmist piimatoodangut vähendama, aga see pole võimalik ei majanduslikult ega loomafüsioloogia seisukohast. Selle seisukoha näol on tegemist müüdiga ehk millegagi, mida arvatakse tõsi olevat, kuid mis seda ei ole.

Piimatootjatel on võimalik piima rasva- ja valgusisaldust mõjutada ka keskmist piimatoodangut vähendamata. Tõsi, mõju ei saabu üleöö ja vajab iga piimatootja puhul pikemaajalist tegevuskava. Kolm olulisemat tegurit, mida piimatootjad keskpikas perspektiivis oma karjade puhul mõjutada saavad on geneetika, karjatervis ja söötade, eelkõige põhisööda silo kvaliteet.

On teada, et praegu seavad Eesti piimatootjad tõumaterjali valides prioriteetseks keskmise piimatoodangu suhtelise aretusväärtuse. Rasva- ja valgutoodangu või rasva- ja valguprotsendi aretusväärtusi sama oluliseks ei peeta [2].

Kaalulangus teie perioodil

Samas on võimalik tellida, osta ja kasutada sellist tõumaterjali, millel on kõrge nii piimatoodangu aretusväärtus kui rasva- ja valgutoodangu aretusväärtused. Teadlik tõumaterjali valik loob geneetilised eeldused kõrge piimatoodangu juures piima rasva- ja valgusisalduse suurenemiseks.

Teine oluline tegur on karjatervis.

Kuidas piima kokkuostuhinna mudel mõjutab piimandussektori arengut?

Karjaterviseprogrammide juurutamiseks ning sellega kaasneva karjatervise muutuste ja majandusliku mõju hindamiseks teostati MTÜ Piimaklaster tellimusel viies piimatootmisettevõttes kaheaastane pilootuuring aprill kuni märts vt. Programmi rakendamise tulemusena vähenesid ettevõtetes karja tervisega seotud kulud kuni 15 eurot ühe tonni piima kohta.

Kiire kaalulangus vere valjaheites

Kahes karjas suurenes karjatervise üldise taseme paranemisel piima rasva- ja valgusisaldus, vastavalt 0,2 ja 0,15 protsendipunkti võrra. Kolmas tegur on söötmine, eelkõige põhisööda, st silo kvaliteet ja söödaratsioonide tasakaalustatus.

» Kuivaine mõju väärtusahela osapooltele ja hinnastamise analüüs

Tegemist on kompleksse teemaga, mis vajab vastavate ekspertide kaasamist. Nii tõumaterjali valiku, veterinaarsete karjaterviseprogrammide kui sööda kvaliteedi ja söödaratsioonide tasakaalustatuse osas on ka Eestis vastavad erialaasjatundjad olemas, kellelt saab nõu küsida ja kellega koos lahendusi välja töötada.

Foto: Shutterstock Eesti piimandussektori jätkusuutliku arengu üks eeldus on piima kuivainet väärtustava kokkuostuhinna mudeli kasutuselevõtmine. See tähendab, et piima kokkuostuhinna mudelis peab hakkama arvestama piimarasva ja -valgu tegelikku turuhinda, mida praegu ei tehta. Loomulikult peab suurenema ka Eesti piima rasva- ja valgusisaldus.

Seega on Eesti piimandussektori sisuka ja jätkusuutliku arengu üheks eelduseks seda arengut toetava turumehhanismi ehk piima kuivainet väärtustava kokkuostuhinna mudeli kasutusele võtmine. Ettepaneku piima kuivainet väärtustava kokkuostuhinna mudeli kasutusele võtmiseks saavad teha nii piimatootjad kui piimatööstused, kuid ideaalis võiks see olla piimatootjate ja piimatööstuste ühine tulevikku vaatav kokkulepe.

Eesti Tõuloomakasvatus, Pikem artikkel samal teemal on leitav Põllumehe Teataja