Madalam sudame loogisagedus rasva poletamiseks

Siin pole midagi rasket. Seega tuleks treeningukoormust kasvatada. Vajutage nimetissõrme ja keskmiste sõrmede näpunäidetega radiaalse arteri pulsatsiooni kaelale või randme siseküljele või tunnetage seda.

Kui tõhus selline treening tegelikult on, selgitab teadliktreening.

Milline peaks olema pulss

Fitnessimaailmas on eksisteerinud pikka aega müüt, et väiksema intensiivsusega aeroobne treening kulutab rohkem rasvamassi kui intensiivsem anaeroobne treening.

Arvatakse, et kui südame löögisagedus suureneb ja väljub n-ö rasvapõletustsoonist, ei põleta keha energia saamiseks enam rasvu, vaid süsivesikuid. Ka spordiklubides võib kardioseadmetel märgata funktsiooni fatburn zone.

  1. Rasvapõletusega südame löögisagedus - valem, mis on arvutatud kardio treeningu jaoks - Stroke
  2. Rasvapõletuse pulss: naiste ja meeste pulsisageduse arvutamine - Embolism
  3. Jalutamine minutit Esialgses etapis ei tohiks muretseda, kui intensiivne koolitus on, peamine on see, et need peaksid olema pidevalt käimas.
  4. Siin on kuidas põletada rohkem rasva teostamisega by Paige Waehner Share on Facebook Share on Twitter Teie põlevad küsimused Ükskõik, milline on teie sobivus ja kaalujälgimise eesmärgid, on rasvade põletamine alati hea asi.
  5. EMS poletavad rasva
  6. Kuidas põletada rohkem rasvu? - Toit ja trenn - Tervis
  7. See on suurepärane algajatele, neile, kes pole heas füüsilises vormis ja alles alustavad regulaarset sporditreeningut.

Nii treenitaksegi sageli ühes kindlas pulsivahemikus ühtlase aeglase tempoga ja pika kestusega, uskudes, et nõnda õnnestub kõige paremini rasva põletada. Aeg-ajalt aga kogetakse, et kaal püsib kuust kuusse samal tasemel või halvemal juhul isegi tõuseb ja seda mitte lihasmassi arvelt! Kuidas kulutab treening energiat?

Mida intensiivsemaks muutub treening, seda rohkem tugineb keha anaeroobsele energiatootmismehhanismile. Aeroobse väiksema intensiivsusega tegevuse juures kasutatakse energiaallikana eelkõige rasvu, anaeroobse suurema intensiivsusega juures aga rohkem süsivesikuid. FOTO: Teadliktreening.

Milline on rasvapõletuse pulss

Isegi maratoni joostes tugineb keha mingis osas anaeroobsele energiatootmisele. Anaeroobne ja aeroobne mehhanism pole nagu lüliti, et vahepeal töötab üks ja siis teine, ühel hetkel rasv põleb ja teisel mitte.

madalam sudame loogisagedus rasva poletamiseks

Rahulik, ajaliselt pikem treening võib küll kulutada rohkem energiat trenni ajal, aga energiakulu pärast trenni võib olla tagasihoidlikum kui lühema intensiivsema treeningu puhul. Põhjuseks on intensiivsema treeningu suurem järelpõletusefekt. Siiski pole see järelpõletusefekt ka väga suur — parimal juhul 5—16 protsenti trenni energiakulutusest.

madalam sudame loogisagedus rasva poletamiseks

Mida intensiivsemalt treenid, seda märgatavam see efekt on. Kui tahad kulutada ka pärast trenni, puhkeseisundis rohkem energiat, tuleb trennis tugevalt pingutada. Kuidas kahandada rasvamassi? Vaatenurgast, kui palju kulutab inimene protsentuaalselt energiat rasvade ja süsivesikute arvel, oleks rasvapõletuseks kõige parem tegevus magamine. Ent magamine kulutab väga vähe energiat ja absoluutväärtuses ka rasvu.

Rasvapõletusega südame löögisagedus - valem, mis on arvutatud kardio treeningu jaoks

Rasvapõletuse seisukohast ei ole niivõrd oluline rasvade ja süsivesikute kasutamise suhe treeningul, kuivõrd kogu treeningu mõju üldisele energiakulule. Kuigi ühtlase tempoga pikalt kestva madalam sudame loogisagedus rasva poletamiseks treeningu puhul n-ö rasvapõletustsoonis kasutatakse energiatootmiseks protsentuaalselt rohkem rasvu, on energiakulu ja selle mõju rasvapõletusele hoopis ulatuslikum intensiivsemate treeningute, näiteks intervalltreeningu HIIT puhul.

madalam sudame loogisagedus rasva poletamiseks

Pole mõtet hinnata rasvapõletust tunnist tundi, vaid pigem päevast päeva, nädalast nädalasse jne — et sel oleks kehakoostisele märkimisväärne mõju. Rahulik treening võib olla kehale vähem koormav kui madalam sudame loogisagedus rasva poletamiseks ning seda jõuab rohkem teha, kuid ajaühiku kohta on see vähem produktiivne. Eesmärk põhivastupidavus? Selles artiklis räägime rasvapõletustsoonist rasvamassi vähendamise kontekstis.

Vastupidavusspordis on rasvapõletustsoonil teine tähendus. Vastupidavussportlased otsivad pulsitsoone, kus nad suudavad kõige kauem pidevat kehalist tööd teha. Keha rasvavarud on suuremad kui süsivesikuvarud ning eesmärk on võimalikult palju süsivesikureservi säästa, et võistluse lõpus oleks veel jaksu intensiivselt spurtida.

Põhivastupidavuse arendamiseks kasutatakse ühtlusmeetodit, mille puhul on pulss ühtlane ja alla anaeroobse läve ning tööd tehakse suhteliselt kaua. Näiteks keskmiselt võib põhivastupidavustrenn olla pulsiga — ja kestusega 30—90 minutit.

Related Content

Et individuaalselt sobiv pulss täpselt teada saada, tehakse koormusteste. Kui oled algaja Oled mitu kuud teinud kardiotreeninguid ühtlase aeglase pulsiga ja täpselt sama sagedusega igal nädalal.

Treeninguid alustades nägid selgelt, kuidas kehakaal kukub, kuid nüüd on see toppama jäänud. Sa küsid: mis on valesti, miks kaal enam ei lange?

Kas te kõnnite rasva põletamise tsoonis? Kuigi ükskõik milline treening võib põletada kaloreid, kiireneb 45 minuti pikkune käimine mobiliseerima keha rasvavarudesse panema ja säästa rasva. Jalgratturid suudavad saavutada seda intensiivsust, mis kasutab rohkem rasva kütusena.

Algul oli sinu treenitus väga väike ja igasugune energiakulu tuli eesmärgile kasuks. Paraku pole kulutused võrreldes energiatarbimisega enam piisavalt suured. Seega tuleks treeningukoormust kasvatada. Mida teha? Oletame, et sinu kardiotreeningu intensiivsus ja kestus on seni olnud lööki minutis ja 45 minutit. Sul on valida, kas suurendada nüüd oma treeningute intensiivsust või kestust. Näiteks proovi treenida intensiivsusega lööki minutis ja 45 minutit või lööki minutis ja 50 minutit.

Kui treenisid enne juba intensiivsemalt või kauem, lisa energiakulu suurendamiseks siiski midagi juurde, näiteks 5—10 protsenti intensiivsusele või kestusele. Kui Chicos Sliming puksid edasijõudnu Oled teinud pikka aega samas rasvapõletustsoonis trenni ning kaal ei taha enam muutuda.

Sinu hommikune puhkepulss on juba alla 60 löögi minutis, mis näitab üpris head põhivastupidavust. Selmet jätkata aeglase pulsiga kardiotreeninguid, mille energiakulu on sulle liiga väikeseks muutunud, võiksid lisada oma kavasse suurema intensiivsusega intervalltreeningu.

Kui selline intensiivsus ja intervallide arv on sinu jaoks esialgu liiga suur, võid seda kohandada. Näiteks tee pool minutit intensiivset ja neli-viis korda rohkem rahulikumat trenni ning seitsme intensiivse intervalli asemel hoopis viis või kuus. Intensiivsema treeninguga on suurem oht ületreeninguks.

Jälgi oma tervist, enesetunnet, puhkepulssi, sooritusvõimet, tuju. Olulisim — energiadefitsiit Rasvapõletuses mängib ülisuurt rolli ka tarbitava energia hulk, seega peaksid rasvapõletajad ennekõike muutma oma toitumise eesmärgipäraseks — parandama toiduainete valikut ja vähendama portsjoneid. Arvestada tuleb sellega, et treenituse kasvades hakkab organism kulutama sama töö tegemiseks vähem energiat.

madalam sudame loogisagedus rasva poletamiseks

Seepärast on vaja anda kehale järjepidevalt natuke suuremat koormust, et energiakulutus oleks rasvapõletuseks piisav. Vastasel juhul tekib arengus seisak või isegi taandareng. Pea meeles: ära muretse pisidetailide pärast, millal, mida ja kui palju sa põletad. Rasvapõletuse edu määrab üleüldine energiakulu ja energiatarbimine. Pole mõtet ennast mitu korda päevas kaaluda, et hinnata, kuidas on treening kaalule mõjunud.

Treeningujärgne kaalulangus on tingitud suuresti vedelikukaotusest ja päeva jooksul võib kaal kõikuda palju just vedeliku- ja toidumassi tõttu. Kaalu end pärast ärkamist ja WCs käimist ning alati samadel tingimustel.

Tagasi üles.